Teeme siis aastakokkuv\u00f5tte.<\/p>\n
Ma olen n\u00e4idanud paljusid erinevaid v\u00f5imalusi ja p\u00fc\u00fcdnud selgitada kuidas asju v\u00f5ib teha. Nagu paljude asjadega elus on ka programmeerides alati palju v\u00f5imalusi – lihtsam ja kiirem v\u00f5ib algul olla hea, aga on raskem t\u00e4iendada ja lisav\u00f5imalusi luua. K\u00f5ige efektiivsem ja kiirem lahendus on keeruline, eeldab proovimist ja testimist.<\/p>\n
Programmeerimine on arvuti \u00fcle valitsemine. V\u00e4ga hea tunne on panna arvutit tegema midagi nii nagu sa t\u00e4pselt ise tahad teha. Enamik arvutikasutajatest s\u00f5ltuvad teiste loodud programmidest, hea kui osatakse seadistusmen\u00fc\u00fcs midagi \u00fcmber panna nii, et see endale k\u00e4ep\u00e4rasem tundub, aga kogenud programmeerija v\u00f5ib oma arvutit t\u00e4ielikult valitseda v\u00f5i ise uue ops\u00fcsteemi luua.<\/p>\n
Programmeerijad on t\u00f6\u00f6turul hinnas. Suurtes ettev\u00f5tetes v\u00f5ib v\u00e4ga olulise tarkvara loonud v\u00f5i kohandanud programmeerija n\u00f5uda v\u00e4ga k\u00f5rget palka, sest alternatiivid oleks ettev\u00f5ttele veel kallimad. N\u00e4iteks majandustarkvara “r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6na” vajadusteks kohandavad firmad v\u00f5ivad k\u00fcsida veel suuremaid summasid.<\/p>\n
K\u00f5ik hakkab peale ise uurida ja teha viitsimisest.<\/p>\n
Meie kasutasime oma programmeerimise alg\u00f5ppes Python 2.7 Ubuntu Linuxi “elus-DVD” plaadilt. Plaadi parool on: huvi2010<\/p>\n Selle saab kirjutada DVD plaadile Nero\/Roxio, ImgBurn<\/a> (viimati Windowsi kasutades meeldis see tasuta programm mulle k\u00f5ige enam ja on just t\u00f5mmisfailide keskne) v\u00f5i m\u00f5ne muu plaadikirjutamistarkvaraga: silmas tuleb pidada, et tuleks valida “write image to disk” kirjutamisre\u017eiim, lihtsalt niisama plaadile lohistades ja failina kirjutades ei hakka plaat t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n Millest huviringi l\u00e4binuna v\u00f5iks oma oskuste lihvimisel j\u00e4tkata?<\/strong><\/p>\n Kasutada v\u00f5ib meie poolt juba alustatud videon\u00e4iteid The New Bostonis: \u00dcldine Pythoni ABC: T\u00e4psemalt PyGame’ist leiab www.pygame.org<\/a>, eriti kasulik on lugema \u00f5ppida dokumentatsiooni : www.pygame.org\/docs<\/a> – k\u00f5ikidel programmeerimiskeeltel on sarnased dokumentatsioonid olemas, veidi kuivav\u00f5itu, aga faktitihedad ametlikud selgitused, et mis mida teeb. Kui kasutada “elus plaati”, siis peab programmifailid salvestama kas Windowsi kettale, m\u00e4lupulgale v\u00f5i laadima \u00fcles m\u00f5nele internetis asuvale failide hoidmise lehele (n\u00e4iteks Dropbox.com). Windowsi ketta peaks leidma teisest men\u00fc\u00fcst – Asukohad, Arvuti j\u00e4relt (nt 54 GB failis\u00fcsteem). Sealt saab need “k\u00fclge haakida” ja salvestada n\u00e4iteks Documents and settings\\kasutajanimi\\My documents (Win XP) v\u00f5i Users\\kasutajanimi\\… (Win Vista ja 7).<\/p>\n Pythoni Windowsi installi kohta jagas soovitusi the New Boston oma Pythoni \u00f5petuste esimestes videotes<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teeme siis aastakokkuv\u00f5tte. Ma olen n\u00e4idanud paljusid erinevaid v\u00f5imalusi ja p\u00fc\u00fcdnud selgitada kuidas asju v\u00f5ib teha. Nagu paljude asjadega elus on ka programmeerides alati palju v\u00f5imalusi – lihtsam ja kiirem v\u00f5ib algul olla hea, aga on raskem t\u00e4iendada ja lisav\u00f5imalusi … J\u00e4tka lugemist
\nSiinkohal laadisin \u00fcles viimase versiooni plaadi t\u00f5mmisest: ubuntu-python-final.iso<\/a><\/p>\n
\nSeal on kolm Pythoni alajaotust:<\/p>\n
\nwww.thenewboston.com\/?cat=40&pOpen=tutorial<\/a>
\nPyGame n\u00e4ited:
\nwww.thenewboston.com\/?cat=32&pOpen=tutorial<\/a>
\nGraafilised ehk akendega programmid Wx-teegi abil:
\nwww.thenewboston.com\/?cat=41&pOpen=tutorial<\/a><\/p>\n
\nPythoni kohta \u00fcldiselt sama asi: http:\/\/docs.python.org\/<\/a> (praegu on seal Python 2.7.1 dokumentatsioon, kunagi saab esilehel olema 3.x seeria, siis leiab 2.7 linkidest k\u00f5rvalt), \u00fcldine Pythoni lehek\u00fclg on http:\/\/python.org\/<\/a>.
\nPyGame lehel on ka viiteid paljudele inimeste poolt tehtud n\u00e4itetele, mida saab alla laadida, proovida, muuta ja sealt palju \u00f5ppida. Oleme seda proovinud ka ringitundides. \u00dclesandeid leiab n\u00e4iteks Tartu \u00dclikooli T\u00e4ppisteaduste kooli Informaatikaol\u00fcmpiaadide vanemalt lehek\u00fcljelt: www.ttkool.ut.ee\/comp\/olymp\/<\/a> – seal juures tuleb silmaspidada, et \u00fclesanded ei ole koostatud spetsiaalselt Pythoni jaoks, kuid programmeerimiskeeled on universaalsed ja selliseid \u00fclesandeid annab k\u00f5iki lahendada ka Pythonis. Vaadata tasub algul vaid algajatele suunatud koolivoorude \u00fclesandeid, vabariikliku vooru ja edasij\u00f5udnute \u00fclesanded eeldavad v\u00e4ga palju matemaatikat ja pakuvad vaid v\u00e4ga t\u00f5sisele v\u00e4ga suurte kogemustega huvilise oskustele vastavat m\u00f5tlemist.<\/p>\n