Teises tunnis vaatasime veel korra ruuterit, rääkisin portidest ja sellest kuidas need IP-aadressidega seonduvad. Igal veebiteenusel on oma port, näiteks veebilehed on tavaliselt pordi 80 taga, aga saab seadistada neid ka mujale minema. Siis tuleb küll kasutajal :pordinumber aadressile lisada. Ruuterites saab porte ka suunata! See võimaldab koduarvutist veebiteenust väljapoole pakkuda. Oleneb kas vabad pordid on teenusepakkuja (Elion, Starman ja teised) poolt lubatud. Miinuseks on ka see, et koduühenduste IP aadressid muutuvad mõne aja tagant. Siis võib aidata DynDNS, mis teeb viite koju ja uuendab seda aadressi muutudes.
Kasutasime sel korral Ubuntu LiveCD’sid, milles on lisatud Pythoni ja üldisemalt programmeerimiseks vajalikud programmid – Filezilla ja Putty ka. Täitsa kenasti töötavad kooli 1GB mäluga vanemates arvutites.
Alustasime Pyhthoniga.
Esmalt Pythoni konsool, teksi väljastamine ja arvutamine Pythoni konsoolil:
# – märgiga hakkab kommentaar, mida arvuti ei arvesta – see on hea meelde tuletuseks programmeerijale, et mida miski teeb.
Näiteks (Pythoni konsoolile kirjutatav algab märkidega >>> ):
>>>print "Tere maailm!" # lihtne teksti näitamine
"Tere maailm!"
>>> 1 + 1 #liitmine
2
>>> 20+80
100
>>> 18294+449566
467860
>>> 6-5
1
>>> 2*5
10
>>> 5**2 # astmesse võtmine, viis ruudus ehk teises astmes, 5 korda 5
25
Pärast vaatasime Eric Pythoni tekstikirjutajaga tsükleid:
a = 0 # a võrdub nulliga
while a < 10: # kuni a on väiksem kui kümme teeme ...
a = a + 1 # liidame a'le ühe numbri juurde
print a # kirjutame a välja
Lihtsad If laused:
y = 1
if y == 1:
print "y on võrdne 1, lihtsalt kontroll"
print "Paarisarvud kuni 20'neni"
n = 1
while n <= 20:
if n % 2 == 0:
print n
n = n + 1
print "valmis!"
Juhin tähelepanu ridade algustele, Pythonis peab järgmise taseme tegevus olema veidi tagapool.